European Commission
Euroopa Komisjon avaldas aruande, milles hinnatakse liikmesriikide edusamme Euroopa kultuuripärandi digiteerimisel. Aruanne pealkirjaga „Euroopamineviku tulevik – miks peavad liikmesriigid tegema rohkem, et edendada kultuuripärandi digiteerimist“hõlmab kahte esimest aastat pärast seda, kui võeti vastu ELi 2021. aasta soovitus kultuuripärandi ühise Euroopa andmeruumi kohta.
Soovituses julgustatakse liikmesriike suurendama jõupingutusi, koondama ressursse ja kaasama erasektorit, et suurendada veebipõhist juurdepääsu Euroopa mitmekesisele kultuuripärandile. See on suunatud igat liiki kultuuripärandi digiteerimisele, võimaldades ohustatud pärandi säilitamist ja kaitset, edendades samal ajal digivarade taaskasutamist muu hulgas hariduses, kestlikus turismis ning loome- ja kultuurisektoris.
Soovituses rõhutatakse seega, kui oluline on teha kogu Euroopa raamatukogudest, arhiividest ja muuseumidest pärit digiteeritud kultuuripärandi sisu kättesaadavaks ELi kultuuripärandi andmeruumi ja Europeana kaudu.
Edusammud ja väljakutsed
Ajavahemikul 2021. aasta novembrist kuni 2023. aasta novembrini tegid liikmesriigid soovituse rakendamisel mõõdetavaid edusamme. Komisjon märgib siiski, et 2025. ja 2030. aastaks seatud ambitsioonikad digiteerimiseesmärgid on endiselt märkimisväärselt saavutamata.
Nende eesmärkide saavutamiseks peavad liikmesriigid suurendama oma jõupingutusi, eelkõige laiendades kultuuriväärtuste digiteerimist, sealhulgas 3D-digiteerimist, ning võttes kasutusele kõrgtehnoloogia, nagu tehisintellekt ja virtuaalreaalsus.
Riiklikud strateegiad, digiteerimine ja andmetele juurdepääs
Enamikul liikmesriikidel on nüüd spetsiaalsed strateegiad kultuuripärandi digiüleminekuks ning paljud ajakohastavad või töötavad välja uusi kavasid, rahastamisvõimalusi, taristut, koolitust ja koostöödtäiustatud digitehnoloogia kasutuselevõtuks.
Kättesaadavate digiteeritud esemete arvu suurenemisega kehtestavad paljud riigid ka pikaajalised säilitamisstrateegiad ja julgustavad kasutama avatud standardeid, mis parandavad juurdepääsu digitaalsele sisule ja selle taaskasutamist.
Partnerlused, koostöö ja oskuste nappus
Kultuuripärandiasutuste ja muude sektorite vahelise partnerluse japiiriülese koostöö algatusedon selliste tegevuste keskmes nagu digiteerimine, varahaldus ja veebipõhine avaldamine. Siiskitunnistataksearuandes, et digioskused on jätkuvalt murettekitav valdkond. Mitu liikmesriiki on seadnud riiklikud eesmärgid, et suurendada kultuuripärandi spetsialistide digisuutlikkust, eesmärgiga tagada, et töötajad saavad digivahendeid ja -tehnoloogiat oma töös enesekindlalt hallata ja rakendada.
Autoriõigus, õiguslikud tõkked ja rahastamisvahendid
Autoriõiguse ja taaskasutamise, litsentsimise ja omandiõigusega seotud ebakindlus tekitab probleeme paljudele institutsioonidele. Hiljutised ELi õigusaktid – digitaalse ühtse turu direktiiv – peaksid mõnda neist küsimustest selgitama, eelkõige seoses selliste teoste digiteerimisega, mis ei ole enam kaubanduslikus ringluses.
Aruande lõpus märgitakse, et liikmesriigid kasutavad digiteerimise ja säilitamise toetamiseks mitmesuguseid riiklikke ja Euroopa rahastamisvahendeid. ELi programmidel, nagu taaste- ja vastupidavusrahastu, Ühtekuuluvusfond, programm „Euroopa horisont“ ja programm „Digitaalne Euroopa“, on jätkuvalt oluline roll edusammude kiirendamisel kogu sektoris. Avaliku sektori rahastamine on üha enam seotud sellega, et muuta digipärand Euroopa platvormide kaudu laialdaselt kättesaadavaks.