Euroopa andmehaldust käsitlev õigusakt

Andmehaldust käsitleva õigusaktiga, mis on Euroopa andmestrateegia tugisammas, püütakse suurendada usaldust andmete jagamise vastu, tugevdada mehhanisme andmete kättesaadavuse suurendamiseks ja ületada andmete taaskasutamise tehnilised takistused.

Andmehaldust käsitleva õigusaktiga toetatakse ka ühiste Euroopa andmeruumide loomist ja arendamist strateegilistes valdkondades, kaasates nii era- kui ka avaliku sektori osalejaid sellistes sektorites nagu tervishoid, keskkond, energeetika, põllumajandus, liikuvus, rahandus, tootmine, avalik haldus ja oskused.

Andmehaldust käsitlev õigusakt jõustus 23. juunil 2022 ja pärast 15-kuulist ajapikendust kohaldatakse seda alates 2023. aasta septembrist.

Eelised

Algatuse eesmärk on teha kättesaadavaks rohkem andmeid ning hõlbustada andmete jagamist sektorite ja ELi riikide vahel, et kasutada ära andmete potentsiaali Euroopa kodanike ja ettevõtjate hüvanguks.

Näiteks:

• Hea andmehaldus ja andmete jagamine võimaldab tööstusharudel töötada välja uuenduslikke tooteid ja teenuseid ning muudab paljud majandussektorid tõhusamaks ja kestlikumaks. See on oluline ka tehisintellektisüsteemide treenimiseks.
• Rohkemate andmete olemasolu korral saab avalik sektor välja töötada parema poliitika, mis toob kaasa läbipaistvama juhtimise ja tõhusamad avalikud teenused.
• Andmepõhine innovatsioon toob kasu ettevõtetele ja üksikisikutele, muutes meie elu ja töö tõhusamaks:
  • terviseandmed: parandada personaalset ravi, pakkuda paremaid tervishoiuteenuseid ja aidata ravida haruldasi või kroonilisi haigusi, säästes ELi tervishoiusektoris ligikaudu 120 miljardit eurot aastas ning reageerides tulemuslikumalt ja kiiremini ülemaailmsele COVID-19 tervisekriisile;
  • liikuvusandmed: säästa tänu reaalajas navigeerimisele rohkem kui 27 miljonit tundi ühistranspordi kasutajate aega ja kuni 20 miljardit eurot aastas autojuhtide tööjõukuludelt; 
  • keskkonnaandmed: võidelda kliimamuutuste vastu, vähendada CO2 heidet ja võidelda hädaolukordadega, nagu üleujutused ja metsa- või maastikupõlengud;
  • põllumajandusandmed: täppispõllumajanduse, põllumajandusliku toidutööstuse uute toodete ja maapiirkondades üldiselt uute teenuste arendamine;
  • avaliku halduse andmed: parema ja usaldusväärsema ametliku statistika koostamine ning tõenditel põhinevate otsuste tegemisele kaasaaitamine.

Kuidas see praktikas toimib?

EL hoogustab usaldusväärsete andmejagamissüsteemide arendamist nelja ulatusliku meetmekogumi abil:

1. Mehhanismid, millega hõlbustatakse teatavate selliste avaliku sektori andmete taaskasutamist, mida ei saa teha kättesaadavaks avatud andmetena. Näiteks võiks terviseandmete taaskasutamine edendada teadusuuringuid haruldaste või krooniliste haiguste ravi leidmiseks.
2. Meetmed, millega tagatakse, et andmevahendajad toimivad andmete jagamise või koondamise usaldusväärsete korraldajatena ühistes Euroopa andmeruumides.
3. Meetmed, millega lihtsustatakse kodanike ja ettevõtjate jaoks oma andmete kättesaadavaks tegemist ühiskonna hüvanguks.
4. meetmed andmete jagamise hõlbustamiseks, eelkõige selleks, et võimaldada andmete sektoritevahelist ja piiriülest kasutamist ning õigete andmete leidmist õigel eesmärgil. 

Nende meetmete kohta lisateabe saamiseks lugege andmehaldust käsitlevat õigusakti.

Mõju kogu ELis

Andmehalduse määrus on võimas innovatsiooni ja uute töökohtade loomise mootor. See võimaldab ELil tagada, et ta on andmetepõhise innovatsiooni teise laine esirinnas. 

Ühiskond tervikuna saab kasu rohkem tõenditel põhinevast poliitikast ja parematest lahendustest ühiskondlikele probleemidele, nagu kliimamuutused ja COVID-19 pandeemia. 

Ettevõtjad saavad kasu andmete hankimise, integreerimise ja töötlemise kulude vähenemisest ning väiksematest turule sisenemise tõketest. Samuti väheneb uudsete toodete ja teenuste turulejõudmise aeg. See võimaldab nii väikestel kui ka suurtel ettevõtetel töötada välja uusi andmepõhiseid tooteid ja teenuseid.